kolmapäev, 6. detsember 2017

#metoo, jõuludest ja kingitustest

“Christmas in July” at Yvon Lambert
Roman Signer
Akna taga tormab lund. Kõik kirjutavad jõuludest, ma proovisin Boris Viani "Päevade vahust", aga hetkel ei oska, tulin just saunas ja... me tõime ka täna esimesed kuuseoksad tuppa ning ehtisime ära kaks hoovis kasvavat nulgu.

Imestasin väga, et paljudel on juba kuused toas. Me toome kahekümnekolmandal tuppa ja idee järgi viime kolmekuningapäeval välja. St, meil, ahjuküttega majas kauem ei seisagi, kui ma praegu kuuse tuppa tooks, oleks mul jõulude ajal kuuseskelett tuledega. Kunstkuusest rääkides - vähe on asju, mis minus suuremat segadust tekitavad, ta ju noh, ei lõhna ja milleks siis üldse?

Kodu kaunistame - (kuuse)okste ja küünaldega. Kuuseehteid ostan igal aastal, aga ainult paar - kolm tükki ja siis ikka neid päris, neid mida peab üliettevaatlikult ja õrnalt, silmade särades ja värinaga hinges käsitlema. Odavad plastkuulid ei eruta üldse.  St, mitte et mul plastikust ehteid ei oleks - mu ema toob igal aastal mu lapsele Venemaalt (odavad) kotiga igast jänkusid ja karukesi, kuid loodan siiralt, et laps ka neist ükskord välja kasvab (ema, teadupoolest, ei ole võimalik ja äkki isegi mitte sobilik hakata ümber kasvatama).

Mõni peen kuuseehe on minu meelest ka väga hea jõulukingitus.

Kingitustest. Oeh :). Oma lapsele kingin sel aastal Hatchimals muna. Ta tahtis seda juba eelmisel aastal, aga lugesin mingit artiklit, et see muna on väga nõudlik, tahab paitamist? ja süles hoidmist? ja ma ei tea, mida kõike veel ja muidu ei kooru!! ja siis ma kujutasin õudusega ette, et tulen töölt koju, vaja kütta, süüa-pesta-lugeda ja siis hakka veel muna paitama, ilmselt oma une arvelt, sest muidu, noh, ei kooru!  Nii tõigi jõuluvana robotkassi.

Aga laps on nüüd terve aasta poodides seda muna igatsevalt vaadanud ja kirjas jõuluvanale oma soovile kindlaks jäänud. Ma uurisin, sellel munal on mingi off-nupp ka täitsa olemas, nii et saab oma muna, mina seda paitada ei kavatse, mu pärast koorugu siis või jaanipäeval.

Veel kirjutas laps, et tahab jõuluvanalt mikroskoopi, pikksilma ja binoklit. Kellegi blogija laps oli vist veel binoklit tahtnud, ei teagi, mis nende binoklitega siis on. Kusjuures, mul on kodus binokkel täitsa olemas, mingi jahimeeste oma, suht retro, aga täiesti töökorras, aga ju siis pole õige. Igatahes edastasin soovid jõuluvanaabilistele.

Endale tahan sel aastal rahakotti. Tahan juba mõnda aega, olen otsinud, aga pole sobivat leidnud. Peab olema nahk ja mugav ja ilus. Kasutusel olev on ligi 10 aastat vana ja nii lagunenud, et lausa piinlik.  Kaubamajas on mingid 50eurosed jõledikud. Olen vaadanud netis kohalike disainerit töid, aga pole ka nagu midagi kõnetanud, ei teagi, kust veel otsida. St, see on see, mille ma ise endale kuuse alla panen (sest kuidas sa lapsele seletad, miks jõulukas talle tõi ja mulle mitte), keegi teine seda vist osta ei saa -  tahan ise valida. 

Jõuluvana käib meil öösel vastu 24, jätab kingid kuuse alla. Siiamaani on meil aastavahetuse ööl ka kingivana käinud, samuti - jätnud kingid kuuse alla.

Ja siis muidugi terve rida kommivanasid igast kohustuslikel jõulupidudel. Mida nende kõigi kommidega peale hakata, pole ma siiani välja mõelnud, ära olen andnud ja komposti ka visanud. Me sööme kommi küll, aga no mitte igat kommi ometi.

Meil on suur suguvõsa ja omavahel kinke ei tee. Käime jõulude kandis üksteisel külas ja reeglina  viime siis midagi head söödavat, lauale. Täiesti ebanormaalne oleks kui mitukümmend inimest üksteisele risti rästi mingeid savist inglikesi kingiks - kuhu see kõik hiljem pannakse ja kes neilt tolmu võtta jaksab?

Emale teen igal aastal kingituse. Mingi aeg kinkisin kulda (klappisime teiste pereliikmetega) ja kosmeetikat, kuid ta kaotab ehteid kiiremini, kui ükskõik kes talle neid kinkida jõuab ja tal puudub harjumus kasutada kosmeetikat, nii et peab midagi muud välja mõtlema.  Raamatuid ta ei loe, küll aga mingeid koduperenaiste ajakirju - kusjuures, aastatellimus on mõte!

Raamatu kinkimine on kahtlane teema. Oma lapsele kingin ja  sugulasi ka teavitan, millist raamatut lapsele tuua (nt sünnipäevaks). Endale ostan raamatuid aasta aastalt üha vähem ja valin väga, sest maja ei ole kummist ja palju neid raamatuid on, mida korduvalt lugeda tahaks?  Kingituseks olen saanud kuid seda lähedastelt, kes teavad, mis täpselt rõõmu valmistab.

Me lapsega mõlemad oleme (st, kuidas ta saakski mitte olla, kui mina olen) küünla-põletajad. Ostame hulgi, tuleme õhtul koju ja esimese asjana süütame küünlad. Lõhnata enamasti, kuid juhtub ka lõhnalisi isendeid, peamiselt põhjusel, et ilusad ja uudishimust (ja siis hakkab lõhn häirima ja jäävad reeglina poolikuks :) ). Nii et küünlaid võib tuua alati. Puuvilju, juustu ja kohviube - nendega on ka raske puuse panna.  Miks mitte mõni huvitav tee?

Tähed said otsa :)
Ööd

A, kummalisemad kingid, mida aegajalt saame: need jõuluteemalised täissünteetilised oversize sokid, mida toidupoed müüvad. Ei hinga ega anna sooja - täielik müstika minu jaoks. Alati, kui tuuakse - tahaks küsida, et kallis inimene, kas sa endale paneksid need jalga, ah? Aga noh... naeratan ja nii.

2 kommentaari:

  1. Hmm, aastavahetuse kingivana.. kas sa poolvenelane? :) Ema poolt?

    VastaKustuta
  2. Nii ema kui isa poolt, nii et täisvenelane siis :)
    Ometi kingivana rahvusega ei seosta, pigem lihtsalt mugav põhjus last ja ennast rõõmustada :)

    VastaKustuta