Öö on

Vittorio Giordino "La Porta
 D'Oriente", 1986

Kell saab kaks. Tuba on pime, laest tilgub vihmavett - nüüd ma siis tean, et meil pole katust ( mõtle positiivselt: tilgub voodi kõrvale (mul on kohaliku puusepa käest tellitud täispuidust voodi - mina seda paigast nihutada ei jõua)). Aken on pärani, märjad kardinad lehvivad välja, kaselehed lendavad sisse (mõtle positiivselt: aga mitte kastanid või käbid). Laps ärkas üles, vaatab tahvlist multikaid, mina loen Twaini. Ootame, et üleköetud tuba jahtuks - äkki siis saab magada.  "Kirjad maa pealt" - kohasemat raamatut tänasesse õhtusse pole lihtsalt olemas, nutan ja naeran korraga.