reede, 8. september 2017

Hommik

Pildi autor: Sarah Wilkins
Sajab külma vihma. Veel eile päeval oli soe, nagu seda septembris mõnikord on, nii, et meeldivalt üllatunud tihased istusid kaevu katuseharjal avatud nokkadega.

Trepil on hammustatud poolik õun ja pudel punast tsiili veini, samuti poolik, poolik arbuus taldrikul ja kausike ploomi kividega, millel ronib heriline, libastudes iga sekund kõigi kuue jalaga, kukkudes ja tõustes jälle. Õhk, mis eile veel lõhnast soojalt flokside järgi, muutub üha värskemaks, piparmündisemaks, jahedamaks, kananahaliseks.

Herilane on lõpuks kausi äärele jõudnud, vinnab end äärest üle ja kukub otse trepi laudade vahele prakku.

Mina loomale appi ei lähe. Ei viitsi liigutada, hea on kössitada tassitäie piimakohviga käes. Öö jäi jälle vahele. Lappisin teadmisi eesti kirjandusest. Tammsaare on väga sügisene lugemine, siis kui sajab ja õuelaternad ja piparmünditee asemel otsid välja talvise, musta. Kange ja mõnikord natukese suhkruga.

Jürka ütles raamatus, et tööd tuleb teha, siis tuleb ka armastus. Ma pole nõus, üldse ei ole, sest esiteks - kes see siis peale tööd enam jaksab ja punkte on veel, aga ma nüüd siiski pean. Minema. Tööle.

2 kommentaari: