Raamat nagu Klimti maal - paljudest, omavahel sobivatest, kuid siiski - paljudest tükkidest kokku pandud mitmes mõttes ülitihe kirjatükk. Raamat algab Gustav Klimti sünnist ja lõpeb Klimti kuulsama maali müümisega pmts meie päevil.
Raamatus on üksteise otsa pikitud pikk rida äärmiselt põnevaid lugusid (Viini seltskonnaelu 19. saj lõpus (nn Belle epoque) ja juutide roll selles, Gustav Klimti elulugu sünnist surmani, Adele Bloch-Baueri elulugu, Juutidest intelligentsi saatus II Maailmasõja päevil ja pärast seda, natside kunstiröövid, Hitleri kujunemine kunstifanaatikuks, Auschwitz, Anšluss, Maria Altmanni elulugu, tema advokaadi E. Randol Schoenbergi lugu, Maria ja Austria riigi kohtuprotsess jpt), mis kõik vääriksid omaette käsitlust. Eks nii mõndagi on korduvalt ka käsitletud, kuid O´Connoril on üsna põnev vaatenurk: raamat kunstist ja holokaustist.
Selge, et kõike seda 384. leheküljel lahti ei kirjuta. Niigi on raamatus tohutu hulk ajaloolisi fakte (arvustajad väidavad, et esineb faktivigu, kuid mina, tõenäoliselt õhukese kultuurikihi tõttu, ühtegi konkreetset ei avastanud) ja muid detaile, kuid igal teemal natuke ja kogu lugemise vältel oli mul tunne, et peaks juurde googeldama, ühte, teist ja kolmandat. Klimt, eksole, vaese graveerija poeg, kellest sai kunstiketser, keda kaasaegsed konservatiivsed kunstikriitikud ei tunnistanud, kuid keda me täna kahtlemata suurmeistriks peame. Adele on tõeliselt huvitav isiksus - võitles avalikult naiste õiguse eest haridusele ja tööle ajal, mil see kombeks ei olnud. Tema ja Klimti salapärane suhe. Kui Hitleri kunstilembus on palju kajastatud teema, siis natside kunstiröövidest teadsin vaid kõige üldisemalt, jne. Samuti, kui juutide olukord II MS ajal on üldteada fakt, siis juutide olukorrast pärast sõda nii palju räägitud ei ole.
Mulle meeldis autori stiil. Terav ja hoogne. Kirglik, ambitsioonikas, hüpnotiseeriv.
Mulle ei meeldinud raamatu kujundus. Üldse. Ebamugavalt tihe tekst - see selleks. Aga et raamatu niigi kasin fotomaterjal raamatus mustvalge on, ajas peaaegu, et nutma. Konkreetselt googeldasin koguaeg, et aru saada, millest jutt. Nii mitmes mõttes suurt lugu oleks tahtnud lugeda vähemalt A4 formaadis kriidipaberil, vms. Kordan vist ennast - sellest loost saaks mitu paremat raamatut.
Ja sellegi pooles, uudishimu äratav, silmaringi laiendav - ma ei vaata Viini iial enam endisel pilgul, vaatenurki avav raamat, kiidan. A, ja nimilugu, lugu Adele Bloch-Baueri portree sünnist ja saatusest, selle räägib raamat ära, minu meelest ammendavalt. Nii et kokkuvõtvalt, tugev kolm :) .
Üks intekas Anne-Marie O´Connoriga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar